Aminohapped toimivad looduslike kelaatoritena, seondudes oluliste mineraalidega nagu raud, tsink ja mangaan, ning hõlbustades nende omastamist taimejuurte poolt. See kelaatimisprotsess hoiab ära toitainete akumuleerumise pinnases, mis on tavaliste väetiste puhul tavaline probleem, tagades, et taimed saavad tasakaalustatud mikrotoitainete varustuse. Näiteks glütsiin ja glutamiinhape parandavad kaltsiumi ja magneesiumi imendumist, mis on fotosünteesi ja viljade arengu jaoks kriitilise tähtsusega. Toitainete kasutamise efektiivsuse (NUE) suurendamise abil vähendavad aminohappeväetised liigsete keemiliste sisendite vajadust, alandades kulusid ja minimeerides keskkonnareostust.